LeeloMaastikugiidina - Kodutööd

Osmussaare ajalugu

Thu, 09 Oct 2025 03:45:00 +0000

Osmussaare tutvustuse reisil sain mina oma teemaks "Ajalugu". Kasutasin interneti võimaluse ja andsin endast parima. Kasutasin Prezi keskkonda oma mõtete korraldamiseks ja vajalike piltide salvestamiseks.

Pean ausalt tunnistama, et Liis T. ja Kadri ettekanded olid ajaloo osas palju põhjalikumad, kuigi üks käsitles teemat "Kliima" ja teine "Rahvastik". Samuti oli kattumisi teemaga "Ülevaade", mida esitas Reet ja "Militaar", mida esitas Raivo. Sain kõigist neist ettekannetest enda jaoks uusi teadmisi ja püüan need ka oma materjalidesse lisada.

Talisman

Wed, 11 Jun 2025 15:18:00 +0000

Valisin paljude kivide hulgast välja ametüsti. Väiksena oli minu arvates maailma ilusaim asi puhvetikapis olev ametüsti geoodi tükk. Eriti, kui päike sellele peale paistis. Geoodi tõid mu vanemad 1960ndatel Šveitsist, kus neil õnnestus käia rahvusvahelisel konverentsil.

Ametüst on lillaka värvusega kvartsi erim. Ametüsti loetakse poolvääriskiviks ja seda müüakse palju nii lihvitud kui ka lihvimata kristallide kujul. Lillaka värvuse annavad talle rauaühendid.

Ametüsti leidub peamiselt Brasiilias, Uruguais, Venemaal ja Ameerika Ühendriikides, kus see kristall moodustub vulkaaniliste kivimite õõnsustes. Kõige sügavama värvusega ja hinnatuimad ametüstid pärinevad sageli Uruguayst ja Venemaa Uurali mägedest

Ametüsti on peetud süütuse, hingerahu ning vooruslikkuse sümboliks ning sellele on omistatud parandavat toimet. Peaks aitama luua hingelist tasakaalu ja sisemist rahu. Läbi aegade on ametüsti kasutatud maagilistes rituaalides. Reklaamtekstide järgi puhastab aurat, toetab selgeltnägemise võimet, kaitseb varaste eest, toob hea une jne. See on kivi neile, kes otsivad vastuseid enda seest, mitte maailmast.

Kasutatud allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Amet%C3%BCst

https://kristallihaldjad.ee/content/33-ametust

https://maagiapood.ee/ametust/ametyst_geood4

https://merilytimmer.ee/artiklid/ametust-vaimse-tarkuse-kristall/

Kohaliku loodusobjekti tutvustused

Fri, 11 Apr 2025 03:48:00 +0000

Hetkel on need kirjeldused kiiresti "vanast rasvast" kokku kirjutatud. Loodan suvel leida aega ja teha põhjalikumad kirjeldused koos pildimaterjaliga.

Liigvalla orjakivi

Avastasin eluta looduse nimekirjast kivi, mis asub mu kodust vaevalt 5 kilomeetri kaugusel naaberkülas ja ma pole sinna jõudnud rohkem kui 35 aasta jooksul, mis siin kandis elanud olen. Ka infot selle kivi kohta on vähe.

Kivi asub Koeru Kihelkonnas või siis Väike-Maatja vallas Liigvalla külas. Ma arvasin, et ta asub vanas mõisapargis, mis hetkel väga kurb välja näeb. Mõis tundub omanikuta ja park on hooldamata. Selle eest ei ole seal segatud elurikkust. Mõisa pargis elavad viinamäe teod. Vanades põlispuudes on kodu teinud paljud linnud ja putukad. Mõisa tagant jookseb läbi Preedi jõgi (ka Varangu jõena tuntud). Tegelikult on kivi kaardi järgi palju kaugemal Padaküla lähedal metsas. Kauaks see kivi seal veel olla saab on teadmata, sest ka sinna planeeritakse panna suuri tuulikuid.

Loodan, et kevade poole, kui mu töökoormus järk-järgult väheneb, on mul ka aega seda kivi vaatama minna ning sellest põhjalikum tutvustus kirjutada. Tundub, et ka Vikipeedia artikkel vajab täiendust. Ma muidugi ei maini aastat, mis kevadel. 2025 aastal läksid kevad ja suvi ja ka väga ilus sügis ning ma pole endiselt selle kivini jõudnud.

https://et.wikipedia.org/wiki/Liigvalla_orjakivi

Norra-Oostriku allikad

Mu kodust veidi kaugemal kuid töökohale selle võrra lähemad. RMK poolt kenasti tähistatud ning laudradadega varustatud. Ühe allika juurest teiseni olen siiski sõitnud autoga, kuigi tee on pehme kruusakattega ning märjemal ajal raske läbitav. Siiski on viimaste allikateni võimalik sõita ka bussiga ning autode ja busside jaoks on seal päris kobe parkimisala ning võimalus ümber pööramiseks. Purskava allikani peaks bussilt tulev rahvas siiski jalutama umbes kilomeetri. Autoga saab päris allikani sõita. Praktiseerisin seda sügisel, kui oma kaevu vesi ajutiselt joomiskõlbmatu oli. Pea iga allika juurde on tehtud ka puhkekoht ja grillimisvõimalus.

https://et.wikipedia.org/wiki/Norra_(J%C3%A4rva)

Piltidega esitlus aadressil: https://prezi.com/p/9bz2lo_7hh63/?present=1

Räitsvere allikas

Asub Rakke külje all. Allikas on üsna tee ääres, kuid sellises ebamugavas kohas, kus parkimine pisut ohtlik. Allikas on suhteliselt madal. Kruusiga või väikese pudeliga vett võttes saab üsna puhtalt vee kätte, suurema pudeliga on juba probleeme. Arvan, et allika veed jõuavad Ao paisjärve või otse sealt algavasse Piibe jõkke.

Kamariku karjäär

Endine paekarjäär. Praegu allikate toitel tehisjärveks kujunenud. Asub Lääne-Viru maakonnas Kamariku külas, Rakke valla naabruses. Kohalik suurettevõtja Karl Kadak murdis sealt oma lubjatehase jaoks rõngaspaasi. Kui nimetada Rakvere-Tartu maantee poolne külg esimeseks, siis tagumine külg on ilus sile nii “põranda” kui kahe külje seinte osas. Järv ise on küllaltki sügav, kuid on ka eesosas tasandatud laugemaks ujumiskohaks. Järve kõrval on mitmeid madalaid lompe, mille elustik on väga huvitav. Selle järve kaldailt olen leidnud ka haruldasi fossiile. Näiteks terve näidise kärgkorallist.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kamariku_karj%C3%A4%C3%A4r

http://www.granade.ee/rajad/rada.php?leht=Kamariku

Piltidega esitlus aadressil https://prezi.com/p/dyxy0a2obexc/?present=1

Eesti kliima

Thu, 10 Apr 2025 04:05:00 +0000

Eesti kliima on vaheldusrikas kuid suhteliselt rahulik. Ei pea kartma maavärinaid, tuld purskavaid mägesid ega hiidlaineid. Ka tormid on meil suhteliselt mõõdukad. Õhutemperatuurid jäävad suvise +35 ja talvise -35 vahele, kuid enamuse aastast on temperatuurid +15 ja -5 kraadi vahel. Sademeid on parajalt.

Meie maastik on suhteliselt tasane. Huvitavamaid pinnavorme leidub Lõuna-Eestis ja Vooremaal, kuhu viimase jääaja taanduvad jäämassid on jätnud huvitavaid jälgi. Põhja-Eestis pakub silmailu meie pankrannik. Võime uhked olla oma puhta vee üle, mida voolab rohketest allikatest. Eestis leidub veel raadamata metsi ja erinevaid märgalasid, mis aitavad hoida elurikkust.