Devon

Devon algas 419,2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358,9 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes siluri ajastu ja järgnes karboni ajastu.  Devoni ajastu on nimetatud Devoni krahvkonna järgi Inglismaal, kus selle ajastu kivimeid esimest korda uuriti.

Devoni ajal toimus esimene suureulatuslik uute liikide teke kuival maal. Moodustusid ulatuslikud metsad ning suurenes oluliselt kalade mitmekesisus. 

Devonis oli meretase üldiselt kõrge. Mere faunas domineerisid jätkuvalt sammalloomad, brahhiopoodid ja korallid. Külluslikult oli meriliiliaid ja esines ka trilobiite. Selgroogsetest vähenes lõuatute hulk ja suurenes lõugsete mitmekesisus mere- ning magevees. Mitmekesisemaks muutusid kõhrkalad ja luukalad.

Devoni ajastul tekkis Maale rikkalik maismaataimestik. Varadevoni alguses esinesid primitiivsed soontaimed. Nendele lisandusid primitiivsed kollad ja sõnajalgtaimed. Keskdevonis tekkisid esimesed puukujulised eostaimed. Hilisdevonis ilmusid puitunud tüvega kõrged puud, mis moodustasid suuri metsi. Taimkatte intensiivse mitmekesistumise tõttu muutus ka atmosfääri koostis. Selle tõttu  tõttu toimus keskdevonis jahenemine, mis viis suure väljasuremissündmuseni ajastu lõpus. Eriti mõjutas see koralle ja stromatopoore.

Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksem on ladestu Kagu-Eestis. Liivakivi paljandid.

Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv (Piusa liivamaardla), Burtnieki lademe raskestisulav savi (Joosu savimaardla), samuti varustab devoni ladestu Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti puhas ja surveline.

Nendes setetes on tähtsamateks kivististeks lõuatud, rüükalad, akantoodid ning vihtuimsed kalad või nende soomused. Leidub ka kopskalade ja kiiruimsete kivistisi ning Pärnu lademest on leitud psilofüütide (algeliste maismaataimede) jäänuseid. 

https://et.wikipedia.org/wiki/Devon

Linke: