Peegeldused Oktoorbrikuu moodulile

Reede

Kivimite ja maastike tunnid Leelo Alasiga. Kahjuks olin sel päeval kodukandis hõivatud.

Laupäev

Marje Loide kordamistunnid. Sai täiendada kõrvalt jooksvalt ka kodulehte ning nii mõnigi siinne lehekülg sai tunni ajal konspekti korras vormistatud.

Alustasime raamatute uurimisega. Head sarjad, mida tasuks antikvariaatidest hankida. Pildid kasulike raamatute kaantest asub Drive kaustas.

Huvitavat infot, mis tunnis konspekteeritud:

Penijõe mõisas on ajasute ekspositsioon. Geoloogia vitriin. Katsutavad kivid ja kivistised.  Tasuks külastada. 

"Roostetavad" lubjakivid - püriidiga kivid. 

Peegeldused septembrikuu moodulile

Neljapäev. 

Mozello kodulehtede / portfooliote viimistlemine.

Kivimite tund Leelo Alasiga.

Põnevad kivid, mida üksteisele tutvustasime: 

Antrakoniit - päike kivis. Leidub Põhja-Eestis ja Kirde-Eestis

Kivisüsi - 

Põlevkivi ehk kukersiit, 

Kvarts. Tugev. Saab kriimustada klaasi.

Tuff - vulkaaniline kivim

Gneiss. - Väga vastupidav ehituskivi.

Fossiilid

Brahhiopoodid ehk käsijalgsed. Loode-Eesti. Täpiline muster ilmselt vulkaaniline tuhk. Võib olla seotud Neogrundi kraatriga.

Merikera. Imelise mustriga..

Kihtpoorsed ehk stromatopoorid. 

Reede

Veetsime terve päeva Katrin Pärnpuu õpetlikke reisiseiklusi kuulates ja saime palju häid nippe oma reiside planeerimiseks ja läbi viimiseks.

Laupäev

Osmussaar

Meie kursuse eksamiretk.   

Minu teemaks oli Osmussaare ajalugu. Lõppkokkuvõttes oli Liis T. kliima teema palju ajaloolisem, kui minu netist hangitud teadmised. Esitluse, mis täiendatud retke järel uute teadmiste ja originaal piltidega asub mul jälle Prezi keskkonnas. Pildid, mis esitlusse ei mahtunud asuvad Drive kaustas.

Peegeldused juunikuu moodulile

Neljapäeval alustasime looduslike koosluste õppimisega klasssiruumis Marje Loide juhendamisel. Panin pikema konspekti eraldi maastiku tüüpide lehele, et blogipostitus liiga pikaks ei läheks. 

Väga huvitav osa tunnist olid orhideed, nende määramine ja kasvukohad.

Esitasime oma kodutöid talismanidest. Uued kivid või mineraalid, mida tahan uurida on moldaviit, magnesiit ja turitella ahhaat.

Peale teooriat läksime teadmisi praktikas katsetama. Ellamaa matkarajal oli esindatud väga palju metsatüüpe: lodumets, salumets, palumets, nõmmemets, rabamets, soomets ja laanemets. Minu jaoks oli üllatus, et leseleht on nii pisike. Pidasin teda suuremaks. Eelmisel korral nähtud porss oli endale lehed kasvatanud ja uut nägu. Kohtusime kahe lihasööjaga: võipätakas ja huulhein. Sookail oli õites ning imeilus. Valgejärv oli üllatavalt madal (vaevalt meeter) ja väga lubjarikas. Ära märgitud oli karude suhtluspuu. Näha sai ka hundiauku ja hunditara. Esimesed kukeseened olid näha ja arvatavasti järgmisel nädalal korjamiskõlblikud. Keset metsa ehitatud võimas indiaani telk avaldas muljet. Hoolimata kergest uduvihmast oli seemõnus retk.

Reede oli peamiselt tubane päev. Tunnid Leelo Alasiga ja Aile Nõupuuga.

Vaatasime Geoloogiateenistuse 2007 aastal valminud filme. Soome kividest ja nende saamisloost. Rändrahnud (soome kivid jääaja poolt imporditud), Paekivist ja fossiilidest. Põnev. Loodan, et neid filme saab kuskilt veel, et vaadata korduvalt. Infot oli liiga palju, et kõik salvestuks. DVD aga on juba aegunud tehnika lahendus.

Õppisime erinevaid vabavaralisi fototöötlusprogramme. iPiccy oli väga heade võimalustega fototöötlusprogramm, mis lubab tuunida mitte ainult tervet pilti korraga vaid ka osa kaupa teravust või toone parandada. Mõnede toimingute jaoks nagu failisuuruste hulgi muutmine või tausta eemaldamine, on mugavam kasutada I love IMG lehte. Õppisime kasutama nutiseadmetesse sisse ehitatud fotoredaktoreid. Laadisime nutiseadmetesse inShot äpi ja uurisime selle võimalusi.

Laupäevane päev algas Nõva sadamas kell 10. Kaasas olid õpetajad Aile Nõupuu ja Marje Loide. Otsisime õnnelikult kõhuli maas kivivallist kivistisi. Vaatasime suuri bretša rahne. Imetlesime kajakatibusid. Tutvusime erinevate taimedega. Õppisime rahnude mõõtmise kohta. Mõned nädalad hiljem sattusin samasse randa ja mere piir oli mitu meetrit sisemaa poole nihkunud. Meid nii paelunud kivikuhjatised olid lainte poolt neelatud.

Edasi sõitsime kõrede kaitsealale. Vaatlesime tehisloodust ja seda, mis paljude tulekahjude tagajärjel paista oli. Looduse taastumisvõime on hämmastav.  Vaatlesime orhideesid. Tegime seal ka lõunapausi. Hetkeks tegime ka retke edasi järve äärde, kus oli tohutult sipelgaid. Veel vaatasime üle lähikonnas asuvad rahnud ning siis asusime erinevates suundades teele.

Õhtune paadiretk ja telkimine Seasaarel. Sõitsime viiekesi väikese paadiga Noarootsi rannast Einby küla lähedalt. Laht oli väga madal ja mudane ning osa teest pidime paadi kõrval jalutama põlvini mudas. Samuti oli Seasaare rannik madal ja mudane. Kui mandri lähedal oli põhi pehme, siis Seasaare mudas oli palju reetlikke teravaid kivikesi ning rannaäär täis teravaid pilliroo tüükaid. Talda kaitsvad plätud jäid mutta kinni kuid paljajalu võis taldadele haiget saada. See meid ei heidutanud. Saarele jõudes saime tugevamad jalanõud jalga panna ning lühike matk võis alata. Telklaagri tekitasime kohe saare keskele. Läbi saare jooksis kena sirge siht, kuhu pea pool sajandit tagasi oli paigutatud elektrikaabel Vormsile. Sihil oli ohtralt näha sigade väljaheiteid kuid ühtegi siga me ei kohanud. 

Minu jaoks huvitav botaaniline leid saarel oli angerpist. Kui lühidalt kirjeldada, siis õied täpselt nagu angervaksal. Isegi lõhn oli sarnane. Lehed aga raudrohult laenatud. Matkal kohtasime veel tohutu suuri vanu pihlakaid ning tibude pärast ärevaid kajakaid. Üle pea lendasid hõbehaigrud. Õhtune lõkke ümber istumine, juturing ja laulud olid mõnusad.

Pühapäeva hommikul võtsime aega ärkamiseks, hommikusöögiks ja pakkimiseks. Mandrile tagasi tulles põikasime läbi Ulasrahult rohkem Silgurahu poolsest otsast ja tegime seal väikese lõunapikniku peale ranniku vaatamisväärsuste avastamist. 4 meetri kõrgused kibuvitsapõõsad rahu mandri poolses küljes olid tõeline vaatamisväärsus. 

Kadri Alleri tehtud mõnus video sellest retkest. Olen tänulik talle, et ta võttis vaevaks korraldada sellisa vahva retke ja meid kaasa kutsus.

Peegeldused maikuu moodulile

Maikuised tunnid olid enamuses Marje Loidega. Natuke jäi aega ka Leelo Alasile.

Sain ideid oma kivikollektsiooni korrastamiseks Kiviaabitsa kastidest. Hakkan uurima, kas neid kaste veel kuskil ripakil on.

Leelo Alasi oli ära teinud selle õppematerjali, millest puudust tundsin. Saan nüüd oma materjale kujundada toetudes eelkõige oma kollektsioonile.

Käisime neljapäeval, 15. mail,  retkel Haapsalu lossivaremetes.  Lossimüürid olid väga põnevad. Sinna oleks võinud avastusretkele jäädagi. Tuttavaks said mõned taimed ja samblikud. Piltide tegemiseks läksin õhtul veel eraldi tagasi, sest retke ajal oli mugavam kuulata ja vaadata ilma segava fotosilmata. Suurem hulk pilte on galeriis.

Parkla juures on end kividele sisse seadnud seinakorp. Eks seda oli mujal ka näha.

Värava juures sai uueks tuttavaks jürilill.

Müüripragudesse on end sisse seadnud kollane lõokannus, mis elab Eestis ainult Haapsalu lossi müüridel.

Retk Dirhamisse oli reedel, 16. mail. Seekord hoidsin fotoka käepärast, kuna sõit Dirhamisse oli päris pikk ja pärast tagasi minek liiga aeganõudev. Leidsime palju põnevaid kive ja arutasime nende lugu. Leidsime ka elust lahkunud hülge jäänused ning mitmeid tiibu, mille kandjaid enam pole. Retke staarid olid breccia / bretša kivid, mis tekkisid meteoriidi maandumise järel. Meteoriit lõhkus olemasolevad kivid tükkideks ning sulatas segamini löödud killud uueks koosluseks. 

Kohtaslime mingit söödavat taime, mille nimi mul esialgu meelde ei jäänud. Internetiotsinguga sain tema nimeks merihumur.

Metsaservas oli karukelli. 

Metsaalune oli täis õitsevaid jänesekapsaid. 

Põnev oli kilpsamblik, mis sambla turjal end kõrgemale upitab. See, et samblik on seen, oli minu jaoks uus teadmine.

Laupäeval, 17. mail oli retk Läänemaale, kus juba meil, õpilastel, tuli teistele erinevaid objekte tutvustada. Mulle jäid rändrahnud..

Alustasime Kasari jõe vanalt sillalt. 

Edasi läksime Kirbla panga juurde. Ekslesime natuke, kuid seetõttu avastasime väga huvitava lohkudega pinna panga pealt. Kas vanad kaevikud või lihtsalt kruusa kaevandamise augud? 

Lihulas ekslesime jälle veidi ja lõpuks jõudsime Salevere salumäele. Seal said enamus ette kanda kodus uuritud materjalid. Väga põnev oli. Käisime ka matkarajal ja täitsime allikal pudelid. Teele jäid käopäkad, mürkel, kopsurohi, nuppus maikellukesed, mingi seatigu, kuklaste pesad ja palju muud põnevat.

Massu liukivi juures sain ise etteantud rändrahnusid tutvustada. Lisaks liukivile ka Jaagu-Mihkli hiiekivi ning Näärikivid. Liukivi oli üsna samblasse kasvanud. Tundub, et viimasel ajal käiakse seal väga harva liugu laskmas.

Viimane peatus oli Tuhu soo. Päris lühikese matkaraja jooksul sai näha nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood ehk raba. Kunstiakadeemia tudengite loodud vaatetorn oli päris huvitav. Rabas sai näha värskelt õitsema hakanud ubalehti, porssa, sookailu, kanarbikku, tuppvillpead ja õitsvaid pohli.

Huvitavamad pildid retkest panin galeriisse, kuid tasuta kodulehe maht hakkab täis saama ning pean oma piltide hulka piirama.

Peegeldused aprillikuu moodulile

Aprillis oli mul meeletult kiire ja peegeldused jäid koheselt kirjutamata. Muidugi on nüüd kuu aega hiljem enamus meelest läinud. Mõned eredamad hetked:

Sain fotokaga tehtud oma esimesed pildid ja need galeriisse lisada.

Tegime esitlusi oma piirkonna huvitavamatest eluta looduse objektidest. Rääkisin kahest veega seotud alast: Norra allikad ja Kamariku karjäär. Slaidid siin. Põnev oli kuulata ka teiste esitlusi. Oli luiteid ja panku, ohvrikive ning mõisaparke.

Vedasin kaasa oma kivikollektsiooni, kuid seda põhjalikult lahti pakkida ei olnudki aega.

Käisime retkel Pullapää panga ja Ungru lossi juures. Teepeal nägime ka Peetri kivi. Kohutavalt külm oli ja fotokat välja võtta ei tahtnud seega on mul vaid mälupildid, mida kodulehele lisada ei oska.

Peegeldused märtsikuu moodulile

Kuna sain oma õppimise võimalustest teada väga vähe aega enne õppetöö algust ning mul oli sel ajal tegemist oma robootikutega, kelle oluline võistluspäev langes just esimese mooduli ajale, siis minu esimene õpiaeg on kursusekaaslaste vaates juba teine.

Olin selle mooduli ajal tõbine ja seetõttu veidi vähem aktiivne. Sumasin uute mõistete ja keskkondade meres, mis teistele olid juba tuttavad.  Sellegi poolest nautisin teekonda.

Leelo Alasi loengud kliimast ja maastike kujunemisest. Väga hästi ette valmistatud materjal, mida saab ka iseseisvalt vaadates omandada. Tore kokkusattumus oli Mondo video sest olin samal ajal ka Mondi maailmakooli kursusega seotud.

Aile Nõupuu loengutest sain palju huvitavat. Kuigi töötan ka haridustehnoloogina ei olnud ma veel kohtunud Mozello veebilehtede tegemise keskkonnaga. Pildistamisega tunnen end ebakindlalt. Suudan ka kõige stabiilsemast fotokast udused pildid välja võluda ja olen siiani eelistanud, et keegi teine minu eest pilte teeb. Soovitavalt veel nii, et ma ise neile peale ei jääks. Nüüd aga tuleb mugavustsoonist välja ronida.

Katrin Pärnpuu loodud slaidimaterjal on tõesti vaid sisukord tema loengule. Päris "raamat" avaneb ainult loengutes. Nautisin seda raamatut ja ootan järge.

Marje Loide oli ainus õppejõud, keda olin kohanud ka varem. Mõistan täielikult oma tütart, kes on tema tõeline fänn. Marje olemus ja õpetaja meisterlikkus on väärt eeskuju. Ka sai selles tunnis katsuda kive ning kivistisi, mille pärast sellele kursusele end üldse kirja panin. Raamatute nimekiri, mida lugeda tahaks, sai pikk. Ootan suve ja loodan, et leian selleks piisavalt aega.