Peegeldused maikuu moodulile
Sain ideid oma kivikollektsiooni korrastamiseks Kiviaabitsa kastidest. Hakkan uurima, kas neid kaste veel kuskil ripakil on.
Leelo Alasi oli ära teinud selle õppematerjali, millest puudust tundsin. Saan nüüd oma materjale kujundada toetudes eelkõige oma kollektsioonile.
Käisime neljapäeval, 15. mail, retkel Haapsalu lossivaremetes. Lossimüürid olid väga põnevad. Sinna oleks võinud avastusretkele jäädagi. Tuttavaks said mõned taimed ja samblikud. Piltide tegemiseks läksin õhtul veel eraldi tagasi, sest retke ajal oli mugavam kuulata ja vaadata ilma segava fotosilmata. Suurem hulk pilte on galeriis.
Parkla juures on end kividele sisse seadnud seinakorp. Eks seda oli mujal ka näha.
Värava juures sai uueks tuttavaks jürilill.
Müüripragudesse on end sisse seadnud kollane lõokannus, mis elab Eestis ainult Haapsalu lossi müüridel.
Retk Dirhamisse oli reedel, 16. mail. Seekord hoidsin fotoka käepärast, kuna sõit Dirhamisse oli päris pikk ja pärast tagasi minek liiga aeganõudev. Leidsime palju põnevaid kive ja arutasime nende lugu. Leidsime ka elust lahkunud hülge jäänused ning mitmeid tiibu, mille kandjaid enam pole. Retke staarid olid breccia / bretša kivid, mis tekkisid meteoriidi maandumise järel. Meteoriit lõhkus olemasolevad kivid tükkideks ning sulatas segamini löödud killud uueks koosluseks. 
Kohtaslime mingit söödavat taime, mille nimi mul esialgu meelde ei jäänud. Internetiotsinguga sain tema nimeks merihumur.
Metsaservas oli karukelli. 
Metsaalune oli täis õitsevaid jänesekapsaid. 
Põnev oli kilpsamblik, mis sambla turjal end kõrgemale upitab. See, et samblik on seen, oli minu jaoks uus teadmine.
Laupäeval, 17. mail oli retk Läänemaale, kus juba meil, õpilastel, tuli teistele erinevaid objekte tutvustada. Mulle jäid rändrahnud..
Alustasime Kasari jõe vanalt sillalt.
Edasi läksime Kirbla panga juurde. Ekslesime natuke, kuid seetõttu avastasime väga huvitava lohkudega pinna panga pealt. Kas vanad kaevikud või lihtsalt kruusa kaevandamise augud?
Lihulas ekslesime jälle veidi ja lõpuks jõudsime Salevere salumäele. Seal said enamus ette kanda kodus uuritud materjalid. Väga põnev oli. Käisime ka matkarajal ja täitsime allikal pudelid. Teele jäid käopäkad, mürkel, kopsurohi, nuppus maikellukesed, mingi seatigu, kuklaste pesad ja palju muud põnevat.
Massu liukivi juures sain ise etteantud rändrahnusid tutvustada. Lisaks liukivile ka Jaagu-Mihkli hiiekivi ning Näärikivid. Liukivi oli üsna samblasse kasvanud. Tundub, et viimasel ajal käiakse seal väga harva liugu laskmas.
Viimane peatus oli Tuhu soo. Päris lühikese matkaraja jooksul sai näha nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood ehk raba. Kunstiakadeemia tudengite loodud vaatetorn oli päris huvitav. Rabas sai näha värskelt õitsema hakanud ubalehti, porssa, sookailu, kanarbikku, tuppvillpead ja õitsvaid pohli.
Huvitavamad pildid retkest panin galeriisse, kuid tasuta kodulehe maht hakkab täis saama ning pean oma piltide hulka piirama.