Silur
Silur algas 443,4 ± 1,5 miljonit aastat tagasi ning lõppes 419,2 ± 3,2 miljonit aastat tagasi.
Siluri ajal oli mitu olulist evolutsioonilist edasiminekut. Tekkisid esimesed luukalad ja maismaataimed, mis paiknesid üldiselt veekogude vahetus läheduses. Maismaa floora ja fauna oluline evolutsioon ja mitmekesistumine toimus hiljem.
Siluri klint ehk Gotland–Saaremaa klint . Siluris settinud kivimeid võib leida Haapsalu - Risti - Tamsalu - Mustvee joonelt kuni Siluri avamuse lõunapiirini, mis kulgeb üle Tõstamaa - Pärnu - Suurejõe ja Kolga-Jaani Mustvee. Peamised paljandid / rannapangad on Saaremaal ja Muhumaal. Lisaks võib välja tuua Salevere Salumäe, Kirbla Panga ja Kalana. Kamariku ning Võhmetu karjäärid.
Eesti Siluri ladestu lubjakivides leiduvad kivistised levivad valdavalt Saaremaa rannikul ja Läänemaa Siluri klindi paljandites.Põhja-Saaremaal leviva Jaani lademe alumises osas on oma suuruse tõttu kõige silmatorkavamateks kivististeks kiivrit meenutavad stromatopoodid e kihtpoorsed, kes kuuluvad käsnade hulka. Suuremate kihtpoorsete läbimõõt võib ületada 20 cm. Rikkalikult esineb ka korallide kivistisi - kärjekujulisi tabulaate ja koonilise kujuga rugoose. Mandri-Eestis on üheks omapärasemaks Siluri kivististe leiukohaks käsijalgse Borealis massilise kuhjumise tagajärjel moodustunud Borealis-lubjakivi, millega saab tutvuda Tamsalus ja Rakkes, kus selle kivimi ja sellest lubja tootmise tutvustamiseks on Karl Kadaku poolt juba 1910 aastal rajatud lubjatehas, mis praeu kuulub ettevõttele Nordkalk AS..
Isiklikud leiud Rakke kandist
Borealis-lubjakivi
Tundmatu loom
Kärgkorall