Rändrahnud

Rändrahnude fenomen on maailmas suhteliselt ainulaadne. Rändrahnud on peamiselt Skandinaviast ja Soomest Jääajal Eestisse liikunud. Kõige rohkem on rändrahne Põhja-ja Lääne-Eestis. Kivide koostise järgi on võimalik tuvastada, millisest piirkonnast põhjapoolt kivid meile tulnud on. Kõige suuremad on Muuga Kabelikivi ja Ehalkivi. Kolmas on Juminda poolsaarel asuv Majakivi. Jaani-Tooma Suurkivi on Lahemaa üks sümbolitest.

Loode-Eestis on erilised Neugrund Bretša rahnud. 

Rändrahnudega on seotud palju huvitavaid legende. Samuti on neile kividele omastatud imelisi väeomadusi. Paljudest kividest on saanud ohvri- või hiiekivid. 

Väikeselohulised kultusekivid. Üks arvamus arheoloogidelt on, et auk uuristati, kui suguvõssa sündis laps.

Palmse kivikangrud 1695-1697.

MTÜ Geoguide Baltoscandia tellimusel 2007 aastal  valminud film

Teata väärkasutusest Lisateave