Metsad

Laanemets. Vanad pud. Üsna pime.  Toitainerikas muld. Laanemetsas kasvab jänesekapsas.

Lammimets. Asub jõgede lammidel ehk üleujutusaladel. Viljaka mullaga. Valdavalt lehtpuud.

Lodumets on aastaringi liigniiske. Puud istuvad kännumätaste otsas. Rohttaimedest kasvab lodumetsas näiteks püsik seljarohi, kui uskuda maaülikooli pildipanka.

Loomets. Asub loopealsetel ehk alvaritel. Sageli kidur toitainete vaese mulla tõttu. Kadakad.

Nõmmemets. on väga väikese huumusekihiga. Liiv paistab igalt poolt välja. Peamiselt männik. Puhmarindes on esindatud pohl, kukemari, kanarbik, leesikas ja nõmmliivatee. Seentest võib seal leida põdramokki, millest saab sinist värvi keeta.

Palumets. Palukas ehk pohl. Metsas leidub palju pohli. Huumusekiht paksem kui nõmmemetsas. Lisaks pohlale on seal ka palju mustikat. Põõsaid peaaegu pole. Ametlikult on palumetsa nime alguseks "palu" ehk tulekahju, sest selles kuivas metsas on sageli põlenguid. Palumetsad on ka seenerohked. Sammaldest on seal levinud palusammal, millel märjana on näha punane roots. On kaks igihaljast taime lisaks pohlale. Talvik on õrnade roosade kausjate kroonlehtedega taim. Öövilge on üks orhideedest.

Rabamets. Kasvab turbasamblal. Sageli on tegemist kuivendatud soode aladega.

Salumets. Hõre lehtpuumets väga vilja ka mullaga. Ametlikult on püsik seljarohu kodu hoopis salumetsas. Siin kasvavad veel piibelehed, leselehed, salusiumari, lillakas ja erinevad orhideed, näiteks Laialeheline neiuvaip (kõrgust kuni 1,5m).