Ordoviitsium
Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi.
Nimi pärineb tänase Suurbritannia aladel elanud keldi hõimu ladinakeelsest nimest ordovices.
Ordoviitsiumi ajastust pärinevad meie põlevkivi lademed.
Olulisemad ordoviitsiumi aja paljandid Eestis on Pakri poolsaar, Ontika pank, Vasalemma karjäär, Porkuni paemurd ja Kohtla kaevanduspark.
Ordiviitsiumit peetakse merede võimutsemise ajastuks.
Ordoviitsiumiajastul oli peaaegu kogu Baltika ürgmanner üle ujutatud madala Paleobalti merega, vaid Karjala-Koola ja Valgevene-Ukraina piirkonnas oli kaks suuremat maismaa-ala. Ordoviitsiumis lõunapoolkeral asetsenud Baltika ürgmanner nihkus pidevalt põhja poole, läbides lõunaparasvöötme ja subtroopika. Ajastu lõpuks oli Eesti jõudnud 15-20 lõunalaiuskraadle. Merevee järk-järguline soojenemine mõjutas settimise protsessi Paleobalti meres. Eesti paiknes selle mere suhteliselt madalal äärealal, rand jäi Soome kohale ja meri sügavnes lõunapoole. Troopilistes meredes vohas rikkalik ja mitmekesine elustik. Ordoviitsiumis täienes see mitmete loomarühmadega. Ilmusid sammalloommad, korallid ja käsnad (stromatopoorid). Viimased mängisid hiljem olulist osa riffimoodustajatena. Põhjaelustikus kasvas plahvatuslikult lubikojaga käsijalgsete (brahhiopoodide) ja merepõhjale kinnitatud okasnahksete (meriliiliate ja merikerade) osatähtsus. Arvukalt oli ka kambriumi merede valitsejaid - lülijalgseid trilobiite. Just nende loomarühmade lubiskeletid ja skeleti purdosad (kaaneliiv ehk detriit) moodustavad lubjakivide põhilise koostisosa. Ordoviitsiumi ajal toimus merede asustamine passiivselt hõljuvate kitiinse kojaga graptoliitide (poolkeelikloomad) ja aktiivselt ujuvate kiskjaliste peajalgsete molluskite nautiloididega. Meredes ujus ringi ka vanimaid keelikloomade hulka kuuluvaid konodondiloomi (primitiivsed silmulaadsed selgroogsed) ja isegi kalu.
Ordoviitsiumi teises pooles asustasid maad primitiivsed samblataolised taimed - ürgraikad.
https://et.wikipedia.org/wiki/Ordoviitsium
https://sites.google.com/hkhk.edu.ee/ordoviitsiumifossiilid/kodu
Linke